Oma ja eri(soo)line perekonnaseadus
Oma ja eri(soo)line perekonnaseadus
Perekonnaseaduse § 1 lg 1 järgi sõlmitakse täna (2023) abielu mehe ja naise vahel. Järgmise (2024) aasta esimesest jaanuarist sõlmitakse sama sätte järgi abielu kahe füüsilise isiku vahel. Tegemist on põhimõttelise muudatusega, mille tulemusel võivad abielu sõlmida ka samasoolised inimesed.
Muudatuste eellugu ulatub 2014. aasta oktoobrisse, mil välja kuulutatud kooseluseadus andis samasoolistele paaridele õiguse registreerida kooseluleping. Seaduseelnõu väljatöötajate hinnangul kaitseb kooseluseadus ka erisooliste paaride huve, kes ei soovi abielu sõlmida või ei ole selleks veel valmis, ehk tegemist võiks olla abielueelse üleminekuperioodiga. Välja kuulutatud kooseluseaduse § 26 sätestas, et seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega. Rakendusaktide väljakuulutamist aga ei toimunud. Nimelt alustati rakendusaktide eelnõu menetlemisega küll 2015. aasta oktoobris, kuid seaduse vastuvõtmiseni ei jõutud ning tollase Riigikogu koosseisu lõppemisega langesid need menetlusest välja.
Ehk kooseluseadus jõustus 2016. aastal ilma rakendusaktideta, mis tõi kaasa õigusliku ebaselguse ja rodu vaidlusi. Näiteks ei saanud rakendusaktide puudumise tõttu kanda kooselulepinguid abieluvara registrisse ega rahvastikuregistrisse. See tähendas, et kooselulepingu sõlminu oli rahvastikuregistri andmetel jätkuvalt vallaline ja võis soovi korral sõlmida kooselulepinguid ka teiste isikutega, sh abielluda. Samuti võisid pooled määrata kooselulepingus küll selle, et eluaset on võimalik võõrandada vaid ühiselt, kuid registriandmete puudumisel ei olnud võimalik seda tagada. Rakendusaktide puudumine viis kohtuvaidlusteni, milles nõuti rahvastikuregistrikannete tegemist, kooselulepingu alusel partneri perekonnanime võtmist; õigust olla partneri seadusjärgseks pärijaks; soetada asju ühisomandisse; saada kätte partneri surnukeha ning otsustada tema hauakoha valimise ja mulda sängitamise protseduuride osas.
10.04.2023. a sõlmiti Reformi-, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel koalitsioonileping, milles otsustati muuta perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe inimese vahel ja võtta vastu kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused. Ehk lisaks pikalt vindunud kooseluseaduse rakendamisele otsustati muuta perekonnaseadust selliselt, et ka samasoolistel paaridel on võimalik abielluda ja saada erisooliste paaridega võrdsed õigused, st. abieluvõrdsus.
Kõnealuste perekonna- ja kooseluseadusest tulenevate õiguste ning kohustuste rakendamiseks vajalikud sätted on kavandatud jõustuma kokku 82 erinevas seaduses, milleks oli kokku pandud 40-leheküljeline eelnõu ja mida selgitas 124-leheküljeline seletuskiri. Ehk tegemist on põhimõtteliste ja mahukate muudatustega. Valitsus saatis eelnõu huvirühmadele andes arvamuste ja kooskõlastuste esitamiseks vaid kolm tööpäeva (hea tava järgi neli nädalat), mis leidis laialdast kriitikat. Kritiseerijad tõid mh esile, et abieluvõrdsuse põhimõtte kehtestamine sedavõrd lühikese ajaga ei ole mõeldav. Eelnõu koostajad põhjendasid kiirustamist vajadusega lõpetada 2016. aasta kooseluseaduse jõustumisega kaasnenud õiguslik segadus. Samuti leiti, et abieluvõrdsuse muudatuste lisamine on küll märgilise tähendusega, kuid ei ole põhjust arvata, et see tooks kaasa sisuliselt oluliselt erineva tulemuse võrreldes seitse aastat kehtinud kooseluseadusega.
27.06.2023. a kuulutas president välja perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Muudatused käsitlevad kooselulepingu sõlminud isikute õigusi saada hüvitisi ning toetusi; vältida huvide konflikti olukordi (huvide seotus tööalases alluvussuhtes, ärisuhete otsustusprotsessis, ametniku taandumiskohustus, õigus keelduda ütluste andmisest); välismaalasel õigus taotleda elamisluba registreeritud elukaaslase juurde; olla informeeritud ja kaasatud elukaaslasega seotud otsuste (sh, tervishoiuteenuse osutamisel, perekonna asjades) tegemisse. Kõrvalepõikena olgu lisatud, et tänaseks on samasoolistel inimestel õigus abielluda 34-s riigis (esimene riik oli 2001. aastal Holland) ja kooselu registreerida 22-s riigis.
Kokkuvõtlikult on üks põhimõtteline muudatus toimumas perekonnaseaduses, kus senise mehe ja naise vahel sõlmitud abielu ning sellega kaasnevad õigused on muutumas sooneutraalseks (millega kaasnevad muudatused ka teistes seadustes). Teise suure muudatusena on vastu võetud kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud aktid ja täiendatud kooseluseaduses lepingu kehtetuks tunnistamise ja lõpetamise sätteid. Perekonnaseaduse muudatused jõustuvad enamuses 01.01.2024. a. ja kooseluseadust puudutavad muudatused 01.10.2023. a.
Suurematest muudatustest:
Samasooliste paaride õigus abielluda ja saada abieluga kaasnevad õiguslikud tagajärjed sarnaselt erisooliste abielupaaridega (abieluvõrdsus). Hetkel kehtivas perekonnaseaduses on abielu sõlmimise eelduseks abiellujate eri soolisus, st. abielu sõlmitakse vaid mehe ja naise vahel. Muudatuse järgselt saavad abielu sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut sõltumata nende soost. Jätkuvalt ei või abielu sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Sarnaselt ei saa kooselulepingut sõlmida isikud vahel, kellest vähemalt üks on kooselulepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Abielu õiguslike tagajärgedena kaasneb abieluline kooselu, mis kohustab abikaasasid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks, ühise abielulise kooselu korraldamine ja perekonna vajaduste rahuldamine ning vastutada abieluga seotud kohustuste täitmise eest.
Sarnaselt erisoolistele abielupaaridele on ka samasoolistel abielupaaridel õigus lapsendada. Kuna aga lapsendamise õiguse realiseerimisel võib lapsel olla mitu samast soost vanemat, siis on seaduses sätestatud põhimõte, mille järgi ei saa lapsel olla rohkem kui kaks vanemat (näiteks kaks ema ja üks isa või vastupidi) Seaduseelnõu seletuskirjas on viidatud kohtupraktikale, kus ema naissoost registreeritud elukaaslane lapsendas ema lapse ning hiljem rahuldas kohtus lapse bioloogilise isa hagi põlvnemise tuvastamiseks. Kuna põlvnemine ei olnud ühestki teisest mehest seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud ning rahvastikuregistris puudus isakanne, kanti mees rahvastikuregistrisse lapse isana. Muudatusega ei kao ära soolisus (mees ja naine). Lapse põlvnemisel on ema jätkuvalt see, kes on lapse sünnitanud ning isa, kes on tema eostanud, st. lapsega seotud õigused ja kohustused on tema bioloogilisel vanemal. Samast soost abikaasal abielu kaudu automaatset põlvnemissuhet ei teki (abikaasal on õigus küll bioloogilise vanema nõusolekul laps lapsendada). Selgitan, et Eesti õiguses on ema ja isa normatiivsed õigusmõisted ja need ei pruugi olla lapse bioloogilised vanemad. Täpsemalt tekib põlvnemissuhe (ja sellega kaasnevad õigused ning kohustused) seaduses sätestatud eelduste täitmisel, mitte faktilistest asjaoludest Näiteks loetakse isaks ka mees, kes on lapse sünni ajal emaga abielus või on isaduse omaks võtnud, kuigi ta ei pruugi olla lapse eostanud.
Täiendatud on kunstliku viljastamisega seonduvat, nii on võimalik, et lapse bioloogiline isa võib olla ka mittepartnerist doonor (lisaks anonüümsele doonorile), kellega põlvnemist ei tuvastata ning põlvnemissuhe tekib ema naissoost abikaasaga. Erinevalt abielust saab kooselulepingu pool lapsendada reeglina vaid peresiseselt, st. lapsendada teise registreeritud elukaaslase lapse. Kooseluseaduse olulisemate täiendused seonduvad kooselulepingu lõpetamisega sh. õigus hageda kooselu lepingu lõpetamist kohtus. Samuti on kooselulepingu sõlminud elukaaslastel õigus omavahel abielluda ehk minna kooselulepingult üle abielule. Kui registreeritud elukaaslased sõlmivad omavahel abielu, lõpeb registreeritud kooselu abielu sõlmimise hetkel. Samas abielu sõlmimisega jäävad kehtima kooselulepingus sisalduvad muud kokkulepped sh. kokkulepitud varasuhe, mis kestab abiellumisel edasi ning varasuhte alguseks loetakse kooselulepingu sõlmimise hetk. Näiteks kui registreeritud kooselu partnerid on kooselu sõlmimisel valinud varaühisuse suhte, siis abielu järgnenud abielu kestel omandatud vara moodustab ühtse ühisvara kogumi. Senised kooseluseaduse jõustumisest (01.01.2016) sõlmitud lepingud esitab notar omal algatusel rahvastikuregistrisse ja teeb kanded abieluvararegistrisse. Andmed antakse ja kanded tehakse ka nende kooselulepingute kohta, mis on seaduse jõustumise ajaks lõppenud või lõpetatud. Samuti kannab notar edastab notar rahvastikuregistrisse ja abieluvararegistrisse ka tulevikus sõlmitavate kooselulepingutega seonduvad andmed (sh, varasuhte valik ja muutmine, kooselulepingu lõppemine ja lõpetamine). Seaduse seletuskirja järgi oli muudatuste eesmärgiks kehtestada abieluvõrdus ning luua selleks vajalik õiguslik raamistik.
Samuti tagada, et kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid realiseeruda ka praktikas. Käesoleva artikli koostamise ajal ei ole kummagi eesmärgi vastuvõtmiseks olevad seadused veel jõustunud. Kas ja kuidas need toimima hakkab näitab lähitulevik.
Meie osutame professionaalset õigusabi sõltumata kliendi soolistest eelistustest. Olge julged meiega kontakteeruma tel. 63 63 225 või saates e-kirja aadressil info@tetrisab.ee, lepime kokku konsultatsiooniaja ning otsime tõhusa lahenduse.