Joobe tuvastamisest vereprooviga
Joobe tuvastamisest vereprooviga
Nii alkoholi- kui ka narkoaine joovet on võimalik tuvastada vereprooviga.
Nõuded, mida tuleb järgida uuringu jaoks vereproovi võtmisel alkoholijoobe tuvastamiseks sätestab
Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määrusega nr 88 kehtestatud „Bioloogilise vedeliku proovi
võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“
(edaspidi Kord). Korras toodud nõuete järgimine on oluline, et tagada vereproovi usaldusväärsus
tõendina ja välistada edaspidiseid vaidlusi analüüsiga manipuleerimise teemal.
Korra § 5 lg 1 sätestab, et vereproovi peab võtma selleks volitatud isik. Kes on volitatud isik ja millise
ettevalmistuse ta peab olema saanud, on tänase seisuga kohtus veel lõplikult selgeks vaidlemata.
Korra § 1 p 1 sätestab, et volitatud isik on tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse
meditsiinilise haridusega töötaja, kellel on õigus võtta analüüsimiseks vere- või uriiniproovi või
osaleda selleks vajalike toimingute tegemises. Eelnevast sõnastusest nähtub allakirjutanu hinnangul,
et ei piisa tervishoiutöötajaks olemisest, vajalik on ka õigus võtta analüüsimiseks vere- või
uriiniproovi või osaleda selleks vajalike toimingute tegemises. Eeldatavasti kaasneb sellise õiguse
andmisele ka väljaõpe, mis sisaldab muuhulgas ka Korras märgitud nõuete selgitamist.
Korra § 10 lg 1 sätestab nõude, mille kohaselt volitatud isik markeerib vereproovi sisaldava katsuti
märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga. Üle katsuti korgi kleebitakse turvakleebis nii, et kleebise üks ots katab täielikult korgi pealispinna ja teine ulatub katsutile. Korra § 5 lg 3 kohaselt
peab katsut vereproovi võtmisest kuni turvapakendisse sulgemiseni olema prooviandjale nähtav.
Juhul, kui nimetatud nõudeid ei järgita, tuleb ülalnimetatud Korra rikkumised lugeda
kriminaalmenetluse sätete oluliseks rikkumiseks. Olukorras, kus tegemist on sisuliselt ainsa süüstava
tõendiga, peab tõend olema usaldusväärne ja kontrollitav. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale
ei saa liiklussüütegude nt karistusseadustiku (KarS) § 424 puhul, kus joove on seotud konkreetselt
numbrilise näiduga, isiku alkoholijoovet tõendada tunnistaja ütlustega.
Vastava korra nõuetega tuleb arvestada ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende
lähteainete seaduse (lühend – NPALS) alusel menetletavate väärtegude puhul.
Erinevad kohtud suhtuvad Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määrusega nr 88 kehtestatud
„Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende
toimingute tasustamise kord“ järgimisse aga erinevalt, mistõttu on antud küsimuses ka
diametraalselt erinevaid kohtulahendeid.