Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
01.01.2022 jõustus uus perekonnaseaduse redaktsioon, millega viidi seadusesse seni kohtupraktikas tunnustamist leidnud põhimõtted lapsele elatise määramisel.
Hetkel kehtiva perekonnaseaduse § 101 kohaselt:
§ 101. Elatis alaealisele lapsele
(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
(2) Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
(3) Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
(4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
(5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
(6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
(7) Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Perekonnaseaduse rakendussätte § 2172 järgi, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
Ilmselt põhjustab seadusemuudatus tulevikus palju kohtuvaidlusi, mida seaduseandja ette ei näinud, kuna ka õigusliku olukorra muutumine annab aluse varasema kohtulahend muutmiseks kohtusse pöörduda.
Mis aga suuremat tähelepanu saanud ei ole, on, et muutus ka menetluskulude regulatsioon. Nimelt muutus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164, kõlades nüüd järgnevalt:
Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
(1) Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
(1-1) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
(1-2) Alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.
(2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
(3) Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
Ehk siis elatisvaidluste korral kipuvad menetluskulud jääma poolte eneste kanda ja seda hoolimata vaidluse tulemusest.
Vastav soovitus kohtutele tuleneb ka Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 SE seletuskirjast, mille kohaselt „PKS § 217-2 lg 3 näeb ette ka võimaluse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu rakendussättes ette nähtud uue elatise summaga. Kohtukulude osas tuleks kohtutel seejuures lähtuda TsMS § 162 lõikest 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kindlasti ei tohiks tekkida olukorda, kus seaduse muutumisest tingitud elatise summa muutmise vaidluses jäetakse kohtukulud lapse kanda.
Rakendussättega on hõlmatud nii kohtuotsused, kompromissi kinnitamise määrused kui ka hagi tagamise määrused. Erinevalt kohtulahenditest ei kohaldu rakendussäte notariaalsetes ja muudes kohtuvälistes elatise tasumise kokkulepetes määratud elatise summadele automaatselt. Kui elatist makstakse vanemate omavahelise kokkuleppe alusel, siis saavad vanemad lapse tegelikke vajadusi silmas pidades kokku leppida, kas jätkata tasumist senisel viisil, lähtuda uutest elatise arvutamise reeglitest või fikseerida sarnaselt rakendussättele senine elatise suurus. Kui kokkulepet ei saavutata, saavad vanemad pöörduda kohtusse elatise summa kindlaksmääramiseks.“.
Juhul, kui vajate antud küsimuses abi või nõustamist, on meie advokaadid Teid alati valmis kas konsultatsiooni või täieliku esindamise vormis abistama. Selleks võtke meie advokaadibürooga õigusabi saamiseks ühendust kas helistades 747 33 77 või kirjutades info@tetrisab.ee.